Väega poolvääriskivid-kas ikka on?

Teadupärast müüakse meil esoteerikapoodides ja ka laatadel igasuguseid tähenduslikke ja mõjudega poolvääriskividest ehteid või lihtsalt kive. Mina aga avastasin need müügil Aliexpressis ja palju palju soodsamalt, kui siinsetel edasimüüjatel. Kahtlustan, et lubatud mõju neil kividel ei ole. Või kui on, siis on ju neil kividel ka, mis Aliexpressist tellida saab. Ma pole veel otsustanud, kas hakkan tellima või mitte, kuid ühe müüja juures jäi silma pakk erinevate poolvääriskividega ripatseid. Ja 100-ne pakk maksis ainult 15€ sentidega. Jagasin seda linki Bonusways ka.

 

Advertisements

Minu arust on vale väita, et…

… “Tahan muutuda”, kui ma seda tegelikult ei taha. 😛 Tunnistan, et see postitus sai taas tõuke ühe teise blogija postitust ja kommentaare lugedes, sest tolles blogis tunneb minu arust blogija süüdlasaslikkust, et ta on just selline, nagu on. Ma muidugi ei tea kogu selle blogija motiive, aga pajatan siis enda suhtumisest sellesse “muutumisse”.

Mina isiklikult küll ei taha muutuda. Mulle meeldib see Elve, kes ma olen. Isegi tol ajal, kui ma veel pahede küüsis olin, meeldisin ma endale just sellisena, nagu ma olin. Sain ju aru küll, et mu lähedasi tegi mu tollane olek ja käitumine kurvaks, aga mina sellegi poolest ei suutnud jätta oma tollast elu. Nüüdseks on see juba aastatetagune olukord ja praeguse “Mina”-ga olen ma väga-väga rahul. Mis puutub mu praegusesse eluviisi, siis see on lihtsalt kodune, väikeste kõrvalekalletega, kui koguduses, või lapselapsel lasteaias vastas käin. Ja ma ei tunne igatsust mingite suurte ürituste, või klubiliste koosviibimiste järele. Ma mõtlen just mingeid ringe jne…, kus inimesed käivad midagi koos tegemas.

Isegi tööl käimiseks ei tunne ma vajadust, sest saan oma praeguse sissetulekuga ideaalselt hakkama. Ma muidugi ei tea, kauaks see olukord nii jääb, sest juuni kuus on mul uus komisjon ja tundub, et enam nii lihtsalt uuesti töövõimetust ei määrata, aga ma ei vaeva sellega oma pead. Ma pole isegi peaaegu 2 aastat enam arsti juures käinud, sest ma ei tunne psühhiaatri külastamiseks vajadust. Peaksin suvepoole kindlasti end Töötukassasse ka arvele võtma, aga see on iseasi, kas ma tööd leian, sest teades ennast, ma rasket füüsilist tööd teha ei suuda. Aga ma praegu ei hakka selle peale mõtlema. Kui tööd ei leia ja töövõimetustoetust saama ei hakka, siis on toimetulekutoetus ja eluasemekulude kompensatsioon nagunii garanteeritud.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1670682052974606&width=500&show_text=true&appId=264366877384901&height=619

Mis nüüd sellesse muutumisse puutub, siis mõnikord mõtlen minagi, et kui mul oleks rohkem võimalusi, siis teeks ja oleks, ning oleks hoopis teistsugune. Ega ikka ei oleks küll, sest sisseharjunud harjumusi on raske muuta. Vähemalt mina arvan, et mina sellest küll paremaks ja tegusamaks ei muutu, kui mul kasvõi miljon tagataskust võtta oleks. Siis muutuksin veel laisemaks, kui ma praegu olen, sest siis võin endale palju rohkem lubada, kui praegu. 😛 Ega mul praegu ka millestki puudus pole(peale oma korteri muidugi). See OMA KORTER ongi minu suur unistus, sest siis kui mul on oma korter, saan ma seda enam olla “Mina ise”, mitte ei pea muretsema selle pärast, et äkki tullakse täna jälle kontrollima. Jah! Linnavalitsuse kontroll käib päris tihti, sest nende hallata on need sotsiaalpinnad ja nad tahavad veenduda, et nende pinda sihipäraselt kasutatakse. Siiamaani olen ma seda teinud. Korter on samas seisukorras, nagu see mulle anti. Ei ole paremaks, ega halvemaks muutunud. Kui mul oma korter oleks, siis ei saa keegi lihtsalt niisama mu ukse taha tulla. Olen alati mõelnud, et “Minu kodu on minu kindlus”, ehk “Oma tuba, oma luba”. Mu nelja seina vahel võib olukord olla just nii segamini, kui mina seda tahan, peaasi, et mu korterist naabritele mingit sodi, või lärmi ei leki.

Ega ma siin korteris ei ole veel end päriselt sisse seadnudki. Osa asju on ikka keset tuba kottides-kastides ja ma ei tea, kas hakkangi neid lahti pakkima, sest siiani ei ole mul neid vaja läinud. Kõik, mida vajan, olen välja otsinud. 😀 Pealegi ei ole see ju minu korter ja kuna ma ei tunne siin end  koduselt, siis ei hakkagi sisse seadma. Linnavalitsus on mulle mõista andnud, et korterit antakse kasutada kuni aastaks ja hakka siis jälle asju kokku pakkima, kui minema vaja kolida.

Ega mul ei ole plaan oma korter osta, kuhugi kadunud. See on ikka aktuaalne teema. Küsimus on ainult selles, et millal ja kuhu. Kui saan piisava summa kokku, siis ei peagi ma algselt mõeldud Ida-Virumaale kolima, vaid võin kusagile siiasamasse korteri osta… 🙂

Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi… 😉

 

 

Pühad möödas, lõbu laialt…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1627862830589862&width=500&show_text=true&appId=264366877384901&height=535
Tegelikult on veel ennatlik rõõmustada, sest aastavahetus on veel ees, aga vähemalt jõulud möödusid mul rahulikult/koduselt. Lisaks muudele headele asjadele sulas meil ka lumi ära. Vähemalt pole hirmu, et ma puukuuri ei pääse ja tänaval libedaga pikali lendan. Viimased paar ööd ei ole mu uni kuigi rahulik olnud. Täna öösel näiteks läksin alles kell pool kolm voodisse, aga selle eest magasin eile õhtupoolikul tunnikese, sest ka eelmisel ööl ei saanud ma korralikult und. Imelikud mõtted käisid. Kartsin, et taas tuleb akende taha ootamatuid külalisi, aga õnneks seda ei juhtunud. Loodan, et aastavahetus möödub sama rahulikult. Ma isegi ei tea veel, kas ma olen uusaastaööl taas üksi, või lähen näiteks tütre pere juurde. Igatahes pühapäeva hommikul kogudusse, aastalõpu Jumalateenistusele on küll plaan jõuda.

Aastavahetus!

Kuigi meil on linna peaväljakul kuusk ja tavaliselt koguneb rahvas südaööks platsile, siis mina ei ole käinud. Olen mõnel aastavahetusel isegi sel ajal juba maganud, kuid ilutulestik on üles äratanud. Igatahes üsna pea on aasta 2018 käes. Mulle see meeldib, sest kuigi ise ma ei ole jõuluhullusega kaasa läinud, siis väsitav on see ikka. Just eile mõtlesin, et olen vaatamata oma tegevusetusele sama väsinud, nagu oleksin ise ka rabelenud. Kinke ma ei teinud ja ka mulle neid ei tehtud(peale televiisori, millest kirjutasin siin). Televiisorit ei ole ma veel sisse saanud lülitada, sest ma ei tea, kus karpides mul see digibox on, mille ma vanast elukohast kaasa pakkisin ja pealegi ei ole mul antenni. Antenni kavatsen osta alles jaanuaris, sest selleks aastaks on ostude limiit täis. Niigi pean aastavahetuseks veel toidulaua jaoks midagi ostma. Kodus on küll, millest saaks valmistada, kuid leiba-saia ei ole. Joon kohvi ära ja siis lähen poodi.

Ma ei tea, võib-olla olen oma postitustega kujundanud arusaama, et mul on piisav sissetulek. Tegelikult ei ole, sest jätkuvalt on mu ainukesteks sissetulekuteks töövõimetuspension ja see raha, mis mulle blogiga juurde tiksub. Ja seda ei ole palju. Jah, ma tegelen veel krüptorahadega, kuid nendega on nii, et see on pikaajaline protsess ja praegu on see krüptovaluuta, mida mul natuke on kogunenud, üsna odava väärtusega. Inimene, kes krüptovaluutadest rohkem teab, ütles, et las seisavad praegu niisama, kunagi hind jälle tõuseb. Üks krüptovaluutade platvorm on siin. Ja kes tahab Bitcoinidest ja teistest krüptovaluutadest rohkem teada saada, võib liituda fb grupiga. Nemad seal teavad krüptorahade tulususest rohkem, kui mina oskaksin seletada.

Jätkuvalt loodan piisavalt raha kokku saada, et OMA KODU osta. Selle tahaksin suve jooksul teoks teha, aga ei tea, kas õnnestub. Lootma ju peab… 😀

Aga ilusat ja turvalist aastalõppu kõigile. Olge liikluses ja tulega ettevaatlikud ja ärge pidutsemistega liiale minge… 🙂