Üks vale näpuliigutus ja…

…enamik blogi sisust haihtus õhku. Püüdsin päästa, mis päästa annab, kuid nüüd on mu blogi seis selline, nagu näha. Ah, äkki ongi parem, et nii läks. Tegelikult oli mul vaja üks script paigaldada, aga ma ei saanud sellega vist hakkama ja koos sellega hävis osa blogipostitustest.

Aga ma ei jätta jonni, ehk blogimist, vaid jätkan sealt, kus pooleli jäin. 😀 Üks hea asi on selle juures ka. Nüüd ei ole mu blogis enam ühte scriptijäänust, mis kusagilt jalusesse tekkinud oli ja mille eemaldamist ma olen korduvalt proovinud, kuid edutult.

Kui nüüd viimase nädala sündmuste juurde tulla, siis ega midagi erilist ei olegi kirjutada. Täna käisin vanema tütre sünnipäeval. Pidas lihtsalt ühe koduse istumise pereliikmete seltsis. Pisikese beebiga ju ei jõua tegeleda suure sünnipäevapeo korraldamisega. Olgugi, et tal oli ka tähtis sünnipäev. Ta sai täpselt poole nooremaks, kui mina olen. Meil oli väga tore koosviibimine. Täna võtsin ma esmakordselt oma teise lapselapse sülle. 🙂

Olin nende juures umbes kaks tundi ja siis tulin ära, sest kodus oli vaja ahju kütta. Ja nüüd on plaan ära magama minna, sest homme jälle uued toimetused. Homme tahan ikka kogudusse jõuda, aga selleks tulebki varem magama saada, sest ma tahan hommikul enne minekut ikka kohvi ka juua… 🙂
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F2014294445280030&width=500

Advertisements

Mida siis alustuseks ja enda tutvustuseks kirjutada?

Võib-olla alustan sellest, et olen just äsja (loe siit)ületanud viiekümnenda eluaasta. Enamasti naised ei kipu oma õiget vanust avaldama, aga mina olen seda meelt, et oma elatud aastaid, kogemusi, võite ja valu ei tasu häbeneda. Kõik, mis inimesega elu jooksul juhtub, on millekski hea, või vähemalt õpetlik. Ka mina olen oma elu jooksul kogenud asju, mis võinuks olemata olla, aga kuna need siiski toimusid, siis tuleb sellest ainult järeldusi teha ja edaspidi targem olla, et sellised asjad enam ei korduks. Kõige rumalam on olnut kahetsema jääda. Kes mu teisi blogisid loevad või lugenud on, need teavad, mida ma silmas pean. Praegu ma siin blogis enam ei viitsi neid teemasid puudutada, aga ehk kunagi hiljem tuleb ka siin blogis neist juttu. Ma olen paljus teistmoodi mõtlema ja suhtuma hakanud. Ega tagantjärgi kahetsemine ei anna midagi…
Kui nüüd veel endast rääkida, siis olen nelja täiskasvanud lapse ema ja juba ka vanaema. Lastest ja lastelastest kirjutan ma oma blogis minimaalselt, sest see on nende elu ja mul ei ole õigust nende elu kajastada, kui nad ise selleks luba ei anna.
Tere tulemast minu blogi lugejaks!

Blogi-ja facebooki fännilehe promo

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1670461322996679&width=500&show_text=true&appId=264366877384901&height=596

Kuna viimasel ajal on blogi(de) promomine moes, siis teen seda ka mina. 😛 Suuremad ja edukamad blogijad ei peagi enam oma blogi promoma, sest neid loetakse niigi, aga mina alles kavatsen saada suureks ja edukaks blogijaks 😛  ja sellepärast tegin selle lükke, et võtsin blogimise tõsisemalt käsile.  Ega ma veel päriselt otsustanud ei olegi, milliseid postitusi edaspidi mu blogist lugeda võib, aga usun, et need lugejad/jälgijad, kes siia on sattunud, või satuvad, leiavad midagi, mis neid paelub või milles nad end minuga samastada oskavad.

Nagu “Meie pesake” blogi perenaine ütles, siis iga blogi on kvaliteetne ja väärtuslik. Lihtsalt igal blogil on oma lugejaskond, kellele just sellised teemad huvi pakuvad…

Mul on rõõm teada, et minu blogi lugejaskond kasvab. Head kaasaelamist! 🙂