Minu tütretütre sünnipäevapidu Kratikeskuses

Kuna mu tütretütar Emma sai 22.jaanuaril 5 aastaseks ja see on nagu esimene juubel, siis otsustasid tema vanemad, et peavad sünnipäevapeo sel laupäeval, 27.jaanuaril laste mängutoas. Valituks osutus “Kratikeskus“. Emma kutsus peole oma lasteaiarühma tüdrukud ja peale selle olid külalisteks väljaspoolt lasteaiarühma sõbrad ja sugulased. Imestasin isegi, et neid lapsi nii palju oli kutsutud. Tütar ja Emma teine vanaema olid mõelnud snäkilaua peale ka ja tort(Elsa teemaline) oli tellitud. Lasteaiarühma lapsed toodi kohale kella 14-ks ja järgi pidi neile tuldama kolme tunni pärast, ehk kell 17. Vanemad ise peole ei jäänud. Suurtest olid peol ainult sugulased ja sõbrad. Lapsed möllasid muidugi mänguväljakul ja suuremad tegid aega parajaks piljardilaua juures. Ma muidugi tegin ajaviiteks pilte ka oma telefoniga, kuid enamus pilte on kõik nii udused, et blogisse ei sobi neid küll panna. Mõned pildid saatis mulle Emma issi, millest ma paar pilti siia postitan. Ka nelikute sõbrapildi. Mu tütar ja tema 3 sõbrannat. Nad olid juba enne kooli tuttavad ja siiamaani on väga ühtehoidvad. Nimetan neid ikka “Kuldseks nelikuks”. 😀 Minu arust on sellised pikaajalised, kestvad sõbrasuhted armsad. Mul tuli isegi pisar silma, kui neid seal pingil koos istumas nägin. Samamoodi on Emma oma emme sõbrannade lastega sõber. Nagu näha, siis kingilaud on lookas. 😀 Aga kuidas sa ütled külalistele, et ärge asju tooge, vaid ümbrik. 😛 Tore pidu oli. Loodan, et Emma ise ja tema külalised jäid ka rahule. 🙂

PS! Kuna sain ühelt blogikülastajalt märkuse, et Emma külalistest pilte ilma luba küsimata üles panin, siis võtsin need pildid maha.

 

 

 

Advertisements

Täna on pidupäev…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F561044574271309&width=500

…sest mu esimesel ja praeguseks ainukesel lapselapsel täitus viies eluaasta. 🙂

Mäletan seda päeva hästi, sest tegelikult sattus mu tütar 21.sel valudega haiglasse, kuna tähtaeg oli vist alles 9.veebruaril. Kui ma 22.-dal tütart Võru haiglasse vaatama läksin, siis arvas ta, et vist lastakse ta koju ära. Ise kõndis ebamugavustundega wc vahet ja kui ta sealt väljus, siis ütlesin talle, et “vaata end, sul veed juba nirisevad”. Läksin personali juurde ja ütlesin, et veed ju juba lekivad, minu arust hakkab küll täna sünnitama. Siis viidi ta pukki ülevaatusele ja pandi sünnitegevust kiirendavad ravimid peale. Tütre elukaaslane tuli ka mingil ajal uuesti haiglasse(neil ei olnud perepalat, vaid seesama väike palat jäigi kogu haiglas oleku ajaks, kuhu mu tütar eelmisel päeval paigutati) ja arstid ütlesid, et ainult üks jäägu tütrele toeks haiglasse. Seega läksin ma koju ja ütlesin tütre elukaaslasele, et teatagu kohe, kui laps on sündinud. Ma ise ei oleks nagunii tahtnud sünnituse juures olla, sest ma ei talu verd ja pealegi ei saanud ma lapse isalt seda võimalust-oma lapse sünni juures viibida-ära võtta. Tänaseks on see pisike ime juba 5 aastane. 🙂

Avapildil on ta mamma ja papa juures maal(isapoolsed vanavanemad).

Üht-teist üllatavat!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F531317017244065&width=500&show_text=true&appId=264366877384901&height=477

Eile leidsin netiavarustest lehe, kus saab teha põneva kalendri-advendikalendri. Koostasin selle oma tütretütre jaoks ja akende taha peitsin multifilmid, mis ma Youtubes`t kokku korjasin.

Täna ma kogudusse ka ei lähe, sest olen külma saanud(ilmad ju on sellised “nutused”). Mul on köha ja nina tundub, et hakkab “voolama”. Nüüd ei teagi, mis saab, sest esmaspäeval pidin minema massazi ja pediküüri. Need protseduurid sain kingitusena. Tegelikult alguses olin natuke ebameeldivalt üllatunud, sest ma ei ole ju kunagi varem massaazis, ega pediküüri juures käinud ja ei tea, kuidas seal käituda. Olen lihtne naine, kes oma keha eriti ei hellita. Kes mind pikkade pükste all ikka näeb? Tean naisi, kes peavad enese eest hoolitsemist hea enesetunde ja eneseväärikuse verstapostiks. Sama on ka pesuga. Aga mina olen inimene, kes sellistest pisiasjadest ei hooli ja pean neid pigem mõttetuks raha raiskamiseks. Milleks mulle kümneid ja kümneid pesukomplekte, kui ma neid nagunii ära ei kannaks? 😀

Aga nagu öeldud, siis selle massazi sain koguduseõelt kingituseks, sest ta ütles, et tema tuttav massöör oli öelnud, et teeks emale, või vanaemale, kellel ise sellisteks asjadeks võimalus puudub, tasuta massazi. No ja minu koguduseõele meenusin kohe mina, kes ma ju olen vähekindlustatud ja mingi massaziseansi jaoks küll raha ei raatsiks kulutada. Sama ka pediküüri, või muu sellise ihuhoolduse peale. Isegi viimane maniküür jäi mul eelmisse aastasse, kui mu tütar mulle koduste vahenditega geelküüned pani. Mulle need geelküüned ei meeldinud. Nii harjumatu oli mingit mitmekordset kihti sõrmeotstes kanda. Nüüd on mul jälle lühikesed küüned ja lõikan(just lõikan) need kohe lühikeseks, kui liigselt kasvnud on.

Üldse on inimesed nii erinevate eelistustega. Mis mõnele tundub iseenesestmõistetav ja vajalik, see on teisele mõttetu. Ma ei hakka siin konkreetselt kellegi peale viitama, aga viimastel nädalatel  erinevate blogijate postitusi lugedes pidin muigama. Ei hakanud nende blogis või lehel oma arvamust avaldama, kuid  mina toimiks teisiti. 😀

PS! Advendikalender avaneb alles 1.detsembril ja sisaldab multifilme, mis ma tütretütre jaoks kokku kogusin.. 😉