Ka mul käivad “päkapikud”

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1621660874543391&width=500
Kuna ma advendikalendri teemadel ei oska kirjutada, siis kirjutan lihtsalt oma emotsioonidest ja juhtumistest. 😀 Advendikalendri teemad eeldavad, et kõik inimesed on kuidagi jõulude saabumisega eriliselt ametis. Tänane päevateema oli näiteks jõuluõhtu riietumisest. Kuna ma leian, et jõuluõhtul ei ole vaja kuidagi eriliselt riietuda, siis ei oska ma ka kaasa rääkida.

Pidin täna minema lapselapse jõulupeole, aga viimasel minutil otsustasin, et ma ikka ei lähe. Teine vanaema ka ei tulnud. Aga kuna mul oli see plaan, siis läksin varem tütre juurde, et seal pesus käia ja juuksed lasta ära värvida. Tütre elukaaslane tuli mulle autoga järgi. Siis küsisid nad minu käest mu korteri võtit, et mulle lubatud riiul seni maasturiga ära tuua ja kui tütre elukaaslane tagasi tuli, siis ütles, et mind ootab kodus kingitus. Uudishimulik, nagu ma olen, küsisin kohe, et mis kink see on, aga ta ei öelnud. Kui koju tulin, siis avastasin köögis, tabureti pealt plasmateleka, ilus kinkešlehv küljes. See oli küll üllatus! 😀 Ma esmapilgul ei osanud isegi rõõmustada. Ma ei tea, ootasin vist midagi muud. 😛 Aga televiisorit mul ju ka ei ole ja see on väga hea kingitus. Ma pean nüüd ainult koha leidma, kuhu ma need asjad( televiisori ja riiuli, mille sain) panna saan. Ka pean ma oma karpidest  digiboxi üles otsima ja esialgul ka kasvõi toaantenni ostma. Ma ei ole telekat veel sissegi lülitanud. Äkki töötab see ilma digiboxita ja antennitagi. 😛 Pean seda tütre käest küsima. Praegu on nad vist veel lasteaias jõulupeol. Ma ei hakanud sinna minema, sest seal niigi palju rahvast ja pealegi oli mul vaja koju tulla ja ahju kütta. Ma pean seda ju iga päev tegema, sest nii ruttu läheb korter külmaks. Ja elektriradiaatorit ma ei raatsi sisse lülitada, kuigi ka see sai ostetud, kui siia kolisin.

Mis jõuludesse puutub, siis jõululaupäeval, ehk sellel pühapäeval lähen hommikul kogudusse ja õhtul istun vast kas arvutis, või vaatan uut televiisorit. Mul polegi nii suure ekraaniga ja veel plasmatelekat kunagi olnud. Eelmine televiisor oli selline hästi kobakas ja see läks 2 aastat tagasi katki. Nii ma siis olengi oma  vaba aega ainult arvuti taga veetnud. Arvutiga on ka selline lugu, et mul on internetikaart ja sellel on mahtu ainult nii palju, kui raha peale laed. Arvan, et mul sel aastal ei ole enam vaja juurde laadida.

Pinnisin välja, kust mu “päkapikud” sellisele ideele tulid, et mulle televiisor kinkida. 😛 Tütar hiljuti mainis küll, et “Sulle on siia telekat vaja, sest kui Emma siin on, siis saaks ta vähemalt televiisorit vaadata”, aga ma ei arvanud, et nad ise mulle televiisori kingivad. 😛 Poisid tõid selle kaasa välismaalt, kui jõulupuhkusele tulid. Olen ju varem juba kirjutanud, et mu tütre elukaaslane töötab välismaal. Nüüd juba planeerime mingi paketiga liituda ja tahan kindlasti sellist, kus interneti ka kaasa saab. Kaabliga internet tuleb lõppkokkuvõttes ikka odavam, kui praegune, mobiilne internet…

Advertisements

Blogijate advendikalender #4

Tänane advendikalendri teema on selline, millest ma jälle ei oska eriti midagi kirjutada, sest kingituste tegemine on minu jaoks keeruline teema. Ma ise eelistan praktilisi, aga sealjuures isiklikuks tarbimiseks mõeldud kingitusi. Mitte, et keegi kingib näiteks mingi kodumasina, või poti-panni, mis pole ju enamasti mõeldud kasutamiseks ainult kingi saajale, vaid kogu perele, kui tal peaks perekond olema. 😀 Mulle on paar korda selliseid nn. “kingitusi” tehtud. Esimest korda sain sünnipäevakingituseks(või õigemini sai mu isa) 😀 mingi vana talvemantli. Olin siis laps ja laps loomulikult ei rõõmustanud sellise kingituse üle. Asi oli nii, et mu isa vend “kinkis” oma kasutatud talvemantli mu isale ja kahjuks tegi ta seda just minu sünnipäevasel päeval. Teine selline ühiskasutusse minev kink oli ahjupott, mille ostis mu kunagine elukaaslane ja ka just minu sünnipäeva tähe all. 😛 See ahjupott seisiski mul enamasti kasutuna, sest ei olnud see mingi kvaliteetne köögitarvik, vaid “Hansapostist” tellitud. Praegu pole mul seda enam alleski, sest siia korterisse kolides jätsin selle lihtsalt maha, kuna ma ei kasutanud ju seda…

Öeldakse, et “kingitud hobuse suhu ei vaadata”, aga teisele inimesele ei ole mõtet kinkida  selliseid asju, millest too rõõmu ei tunne. Mõned inimesed puhastavad sedaviisi oma kodu, et kingivad oma kappidesse kuhjunud mõttetuid asju edasi ja on veel uhked ka, et “Ma arvan, et sulle võib vaja minna”. Jõudsin nüüd oma jutuga nii kaugele, et mulle pole mõtet kinkida kapi/kummuti peale pandavaid iluasju. Ma ei fänna selliseid mõttetuid iluvidinaid.  Ma ise jään teistele kingituste valimisega ka alati hätta, sest…

1.Mul pole kuigi suur rahavaru

2.Mõttetuid asju ei tahaks kinkida

Meie peres ongi asjad nii kujunenud, et suured omavahel kinke ei tee. Mulle isiklikult pole küll midagi vaja, mis kasutust ei leia. Raha oleks teine asi, aga no-jah… 😀

Oma lapselapsele olen siiani ikka nii jõuludeks, kui sünnipäevaks midagi(mingeid asju) kinkinud, aga kuna ta kasvab ka iga päevaga suuremaks ja enam ei oska talle meeldivaid/huvipakkuvaid asju kinkida, siis edaspidi tuleb vist hakata mingi rahasumma kinkimise peale mõtlema. Seekordseks jõuluks ostsin veel füüsilise kingituse… 😀

 

Üle mitme kuu jälle üks facebooki loosimiste võit

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1606233336086145&width=500

Minu blogi aktiivsemad jälgijad teavad, et ma neist loosimistest enamvähem kõigist osa olen võtnud. 😛 Eelmistel aastatel oli neid võite päris tihti. Sel aastal ei ole vist veel võitnudki. Või vähemalt viimase poole aasta jooksul ei ole ma midagi võitnud. Täna siis esimene ja talve jaoks ka vajalik/sobiv võit. 😉