Nii, nagu ma kirjutasin eile…

…oma laupäevast, võtan mõne lausega kokku ka pühapäeva. 😉 Nagu lisatud videost ja “Meie isa palvest” võite aru saada, siis käisin täna koguduses. Meie koguduses on iga kuu esimene pühapäev “Leivamurdmise päev”, mis tähendab seda, et mälestame Jeesuse kannatusi ja ristile minekut, ning saame osa Armulauast. “Meie Isa” palvet loemegi põhiliselt ainult sellel puhul.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1758268514215959&width=500
[wpdevart_youtube]OVyjubD3KnI[/wpdevart_youtube]
Nüüd võib mõni küsida, et “Mis kasu ma koguduses käimisest saan?”. Sellele vastan kokkuvõtvalt, et ma(me) õpime, kuidas olla hea inimene ja hea kristlane. Enam ma ei püüa teisi inimesi kritiseerida, nagu ma varem päris tihti tegin.

Tänane jutlus oli küll põhiliselt laste kasvatamisest/karistamisest. Muide, lapsi tuleb kasvatada/karistada, kui nad veel väikesed on, sest kui nad suureks on kasvanud, siis ei anna manitsemine mingeid tulemusi. Siis tuleb nende eest palvetada, sest manitsemist peavad nad targutamiseks. “Suuri lapsi” ei ole enam mõtet kasvatada/karistada.

Minu pere eest, minu laste ja lastelaste ja kogu mu järeltuleva põlve eest on palju palvetatud. Palvetas juba mu ema, kui ta veel elas ja nüüd palvetame meie koos koguduses. Ja palvetest on abi. Mul ei ole enam selliseid probleeme, mis olid umbes aasta aega tagasi…

Täna oli lausa lust kogudusse minna, sest juba hommikul siras päike. Kuna eile sai ahju vist liiga palju köetud, siis jätsin ööseks toa ja köögi vahelise ukse lahti, et soojus leviks ühtlaselt ja magades liiga palav ei hakkaks. Nüüd vist küll enam ei küta. Või vähemalt lähiajal mitte. Tahan tühjaks saanud pappkastid kas kuuri viia, või ära põletada. Võib-olla just pappkarpide põletamiseks teen mingil päeval veel tuld. Kuuri ei taha neid ka ette viia ja pappkarpide konteiner asub kaugel. Ma ei hakka ju karpidega mööda linna jalutama.

Ah, olgu! Mu postitus kalduski teemast kõrvale, kuigi ka see käib tänase päeva juurde. 😉 Homme jälle uued tegemised ja muljed. Iseasi, kas ma neid blogisse kirja panen…

Advertisements

Minu Päästja on Jeesus…

…ja sellepärast ei häbene ma midagi, mis ma kunagi teinud või tegemata jätnud olen. Jeesus on kõik mu patud ristil lunastanud!
Ka Sinul on võimalus Jumala Armust osa saada!
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1748613241848153&width=500
Jehoova Jireh, mu varustaja
Ta armust on küllalt minule,
on küllalt.
Jehoova Jireh, mu varustaja,
Ta armust on küllalt minule.

Ta täidab minu vajadused kõik
oma armu rikkust mööda auga.
Ta kannab hästi hoolt minu eest,
Jehoova Jireh hoolib minust nii,
jah nii, jah nii,
Jehoova Jireh hoolib minust nii!

[wpdevart_youtube]ZuMi5J5buWQ[/wpdevart_youtube]

Ma ei ole…

…nüüd mõnda aega blogi(de)sse uusi postitusi teinud. Naudin lihtsalt üksiolemist ja interneti olemasolu. Korter on juba päeval soojaks köetud(hommikuks on nagunii jälle jahe) ja enamjaolt olen nüüd endise elurütmi tagasi saanud. Tean, et nii mõnigi minu blogi jälgija, või juhuslik lugeja, ütleks selle kohta, et miks ma tahan endist elu tagasi. Uues kohas peaks uutmoodi hakkama käituma ja elama. Aga selle kohta ütlen mina, et liiga järsk elumuutus sai mulle kunagi hukatuseks. Jutt käib praegu sellest, kui olin sunnitud oma sünnilinnast Tallinnast ära Võrru kolima. Siis ma need pahed endale kõik külge saingi, sest ei teadnud, mida ma võõras linnas tegema peaksin hakkama. Praegu pole asi hoopiski nii hull, sest kolisin lihtsalt paar tänavavahet eemale. 😀 Aga kaasavõetud kraam on enamjaolt ikka veel lahti pakkimata, sest mul ei ole seda lihtsalt kusagile paigutada. Sooja toidu tegemise võimalus on õnneks olemas ja seda ma päeval tegin ka. Poes olen harjunud vaatama soodushindadega, või “parim enne” tooteid, sest söök on minu jaoks selline väljaminek, mille peale ei raatsi ma eriti palju kulutada. Nüüd, üksi elades ei kulu ka. Külmkapis seisab juba paar päeva 2 pakki sulatatud juustu, mida ma ei ole veel maitsnudki. Arvan, et söögi pärast ei pea ma terve järgmine nädal poes käima. Täna käisin ja ostsin piisavalt kraami, et nädal aega hakkama saada. Noh, maksis ka nats üle 10€, aga olen seda meelt, et mida harvemini ma poes käin, seda vähem ahvatlusi mind kimbutab. Täna ma nagunii ei suutnud ühele jäätisele vastu panna. Pärast ostutšekki vaadates olin küll natuke nördinud, sest jäätis ise juba maksis üle 1€. 😦 Saaks nüüd järgmise nädala jooksul pesumasina ka ära ühendada, siis võiks enam-vähem rahul olla. Puid tõin esimesel päeval nii palju tuppa sisse, et jätkub veel mitmeks kütmise korraks. Arvan, et rohkem ma korraga nii palju korterisse puid sisse ei too, sest muidu elan nagu puukuuris. 😀

Meile pandi Maximasse iseteeninduskassad üles ja nüüd olengi kogu aeg neid kasutanud. Minu arust väga mugav ja lihtne. Saab kogu protsessi ise ära teha, alustades Aitäh-kaardi registreerimisest ostul ja saab kasutada nii sularahaga, kui kaardiga maksmist. See tähendab, et kui ma tahan maksta osaliselt sularahas ja ülejäänud pangakaardiga, panen kõigepealt sularaha ja siis kaardi. Ja Aitäh-kaardi boonused saab ka lasta maha võtta. Ainus asi, milleks on teenindaja vaja kutsuda, on see, kui ostan allahinnatud tooteid. Aga teenindaja on sealsamas lähedal ja mingit probleemi ei ole vähemalt minul küll tekkinud.

Ma olen imelik inimene. Uuendused tehnika vallas mulle meeldivad, kuid oma isiklikku elu eelistan elada sisseharjunud meetodi järgi. Mulle kohe kuidagi ei istu kolimised ja sarnased suured muutused. Õnneks kulges minu kolimise protsess kiiresti ja minu jaoks ilma lisapingutusteta. Kolijateks olid ju mu oma koguduse kristlased. Õnneks on minu ümber selliseid inimesi. Olen neile südamest tänulik, et mulle kolimisel oma abikäe ulatasid.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F522655858110181&width=500