Mismõttes ma ei saa sünnitada oma kodumaakonnas?!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1714826128560198&width=500
Mitmed blogijad on sellel teemal sõna võtnud ja peamiselt on jutuks olnud Põlva haigla sünnitusosakond, aga näiteks Valga asub Tartust hoopiski kaugemal, kui Põlva. Valga haigla sünnitusosakond tahetakse ka sulgeda. Siia lisatud videos räägivad mitmed lapsevanemad oma kogemustest. Ühel neist tuli sünnitada kiirabiautos, sest tol ajal oli Valga sünnitusosakond remondis, ning ta transporditi Võru haiglasse, kuhu ta ühes tükis ei jõudnudki. Kiirabimasin tuli teepeal peatada, ning sünnitus sealsamas autos vastu võtta.


Kuigi mind praegu see sünnitamise teema otseselt ei puuduta, siis ligi 18 aastat tagasi, kui ma oma neljandat last kandsin, tekkis mul 8 kuu pealt verejooks. Hommikul vetsu minnes kukkus rusikasuurune vereklomp vetsu põrandale. Tol ajal olin juba Võrru sisse kirjutatud ja arvel Võru ämmaemanda(Õ. Kann) juures, kes ütles mulle juba raseduse vältel, et siin on platsenta eesasetus ja arvatavasti tehakse planeeritud keiser. Kuna see oli selline aeg, et ma ei olnud ise veel kindel, kas jään Võrru, või lähen Tallinnasse oma laste isa juurde tagasi, siis mingi aeg märtsi, või aprilli kuus läksingi ikka Tallinnasse. Ja tol hommikul, kui mul see verejooks hakkas ärkasingi ämma korteris, mis asus Pelgulinna haigla läheduses ja vetsu minnes hakkas verejooks pihta. Õnneks olid dokumendid ja rasedakaart kaasas ja saime kohe kiirabi kutsutud. Juba toas pandi mulle tilguti, ning viidi kanderaamil autosse. Mees tuli ka kaasa ja temalt veel küsiti, et kas jääb operatsiooni juurde või ootab koridoris. Ta taganes hirmunult, et tema süda küll sellist asja ei kannata. 😀 Mulle tehti üldnarkoosis keiser ja see kõik kestis vast paar tundi. Alates hommikusest kodus ärkamisest, kuni lapse ilmaletulekuni(9:39). Ei julge  mõeldagi, mis siis oleks juhtunud, kui sünnitushaigla kusagil kümnete kilomeetrite kaugusel oleks asunud. Autot meil nagunii ei olnud, seega kiirabi väljakutsumine oli ainuke variant. Igas maakonnakeskuses peaks oma sünnitusosakond olema. Kõik minu lapsed on Tallinnas sündinud. Neljanda lapse ajal olin küll juba Võru elanik, aga mul on hea meel, et kõikide laste sünnikohaks on üks sama koht.
Põlva sünnitusmaja toetuseks saab oma allkirja anda allpool olevale lingile klikkides.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1715726825136795&width=500

Valga haigla sünnitusosakonna toetuseks saab hääle anda siin.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1715729335136544&width=500
Sünnitamine on ju elementaarne elu jätkumise protsess. Praegusel ajal on sünnitamine tehtud nii luksuslikuks(perepalatid ja mullivannid puha) aga ka vanal ajal sünnitati ja siis ei olnud küll mingit juttu, et personal ei ole pädev. Minu vanemad lapsed on juba nii vanad, et siis veel ei olnudki perepalateid, aga mu peagi 18 aastaseks saava tütre ajal juba olid. Kuid meie saime ilma perepalatitetagi hakkama ja ma ei leia, et minu lapsed sellepärast kehvemad oleks, et nemad sündisid konveiermeetodil.
Mis nüüd puutub Valga sünnitusosakonna sulgemisplaani, siis mul tekkis sama mõte, mis Aavo Kreem oma postituses välja ütles. Valga naised hakkavad siis vast tõesti Valkas sünnitamas käima. Valka on vähemalt lähemal, kui Tartu. Ma usun, et sealne meditsiinisüsteem on samuti hästi arenenud, sest Läti naised ju ka sünnitavad. 😉 Mina igatahes toetan nii Valga, kui Põlva sünnitusosakonna allesjäämist.

Foto on võetud internetist

Laske meie lastel sündida oma kodu lähedal!

Advertisements

Naer-ja kurbus käsikäes!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1680867271956084&width=500
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1679754678734010&width=500
PS! Originaalpilt on tunnuspildina lisatud. See on paari aastatagune pilt, kui mul veel pikad juuksed olid. 😛

Naeru ja nalja pakuvad mulle jätkuvalt need facebookis levivad testid. Näete, ma olen ka “Oscar”-i vääriline Hollywoodi staar. 😉 Seda pilti vaadates mõtlesin, et huvitav, kui ma laseks end täitesüstidega kohenda, kas siis saaksin taolise välimuse. 😀 Mitte, et mul seda plaani oleks. Ainuke, mida tahaksin ja võiksin teha, on “sahtli” korda saada. Aga ka see on unarusse jäänud, kuna mul ei ole olnud õigel ajal ettevõtlikkust, et minna ja uurida, mis võimalused on töövõimetuspensionäril hambaraviks ja proteeside saamiseks. Ja ega mul ju tagataskust mingit summat võtta ka ei ole.

Sellega jõuamegi pealkirja teise sõna-“kurbus” juurde. Nimelt sain täna postkasti teate, et mu võlgnevus on üle läinud teisele sissenõudjale ja see summa, mis ma seal nägin, pani mind jahmatama. Ma ise teadsin, et mu võlguolev summa on 440€, kuid kiri, mille sain, näitas, et sissenõutav summa on peaaegu 600€. Olin seda võlga tasapisi maksnud ja rõõmustasin, et peagi ehk saab see ka makstud. Kui meie ühispärand ära müüdi, siis ühe võla võttis kohtutäitur minule saavast summast maha. Kuid see, mis praegu on, oli hoopis teise firma nõue ja sellega ei olnud mu pangaarve arestitud. Kui kohtutäitur sai oma nõudesumma kätte, siis vabastas ta mu arved arestist, kuid nüüd ei teagi, kas see nõudja paneb ka mu pangaarve aresti alla. Helistasin talle kohe, kui kirja sain ja olin väga pahane, et miks see summa nii suur on, kui ma tasapisi  olen seda kogu aeg  maksnud. Vastuseks sain ainult põhjenduse, et kuna see võlgnevus on juba 6 aastat vana, siis nõude esitaja pani kogu viivised ka peale.

Mõnes mõttes saan ma temast aru ka, sest ise investeerijana ju ka ei tahaks, et minu raha kasutaja jääb mulle võlgu. Mul on selline kogemus täitsa olemas, kui ma aastaid tagasi “Bondora”s investeerisin ja osaliselt pole ma oma investeeritud rahagi tagasi saanud, intressidest rääkimata. Igatahes tänane vestlus tolle vahendajaga lõppes nii, et ta katkestas kõne ja mina ärritunult kustutasin selle kirja. Aga tean, et pean selle asjaga tegelema. Võib-olla annab veel viiviste osas kompromisse leida, aga kui mitte, siis “omad vitsad peksavad”. Oli mul vaja siis tollase elukaaslase jaoks SMS laenu võtta, et ta Soome tööle sõita saaks? Lubas veel tagasi maksta, aga kui talle Soome helistasin, siis teisel korral avastasin, et ta on telefoninumbrigi ära vahetanud. Hea küll! See oli mulle “kooliraha” ja sain piisava õppetunni, et ei tasu isegi kõige lähedasemat inimest usaldada. Veel vähem tema jaoks kusagilt raha laenata.

Nii, et mingist kogumisest, või investeerimisest ei saa praegu juttugi olla. Pean hoopis oma tarbimisharjumusi veel koomale tõmbama, et saaksin lõpuks ometi võlast lahti. Siis vaatab juba edasi. Igasuguseid internetis teenimisvõimalusi on veelgi rohkem vaja otsida ja enda huvides ära kasutada. Mul on küll mingi hulk krüptoraha, aga selle konkreetse krüptovääringu väärtus eurodes on praegu väga väike ja inimene, kes neid asju rohkem teab, ütles, et sellise kopika eest pole mõtet müüa.

Las siis seisab veel…

 

Täna sain siis…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506578409384972&width=500

…”Club One” kliendikaardi ka kätte. Viking Club kliendikaart mul juba on ja sellega saingi nii eelmisel aastal, kui ka sel aastal sünnipäevaks pakkumise, päevakruiis kahele. Eelmisel aastal võtsin selle pakkumise vastu, sest ma ei olnud Soomes kunagi käinud, kuid sel aastal otsustasin, et ei hakka minema. Esiteks on Võrust Tallinnasse sõit üsna tülikas, ööbimist ju vaja ka planeerida ja pealegi on mul praegu Võrus olulisematki teha. Ikka sellesama ühispärandi, ehk korteri asjad on siiani veel lahenduseta, sest kohtutäitur ei ole ikka veel jõudnud korterit oksjonile panna. Aga kui ta seda teeb ja koos piltidega, mis ma talle saatsin, siis jah, see jubedas seisukorras Tartu tn. korter ongi praegu meie eluase. Remonti pole me siin teinud ja poleks ju mõtetki, sest korteri tulevane omanik teeb ise oma soovi kohaselt ja ühispärandit me ju ei tahagi keegi putitada. Nii, et jah…meil peaasi, et korter ometi ükskord meie valdusest ära saaks. Mina isiklikult olen siinsest ühiseksisteerimisest tüdinenud. Aga kuna ma ei saa enne sots.pinda ka, kuni korter veel olemas on, siis peangi kannatama praegust olukorda. Mul pole ju nii palju raha, et endale oma korter osta. Üks sapipritsija Raili blogi kommentaariumis parastas ja avaldas arvamust, et nagunii me ei saa seda räämas korterit müüdud. No küll saame, sest kui me ikka ei ole nõus selle korteri halduskulusid maksma, siis küll ära müüakse. Iseasi on see, kas meie, omanikud, ka mingit raha saame. Aga see on praegu kõrvaline probleem. Sellel korteril oli ju huvilisi, kuid kuna meie omavahel ei jõudnud pakutud hinnas kokkuleppele, siis need huvilised taandusid. Aga arvata võib, et kui nad märkavad seda korterit enampakkumisel, siis võib-olla teevad seal oma pakkumise. Üks, kes meie korterit vaatamas käis, ostis ju teisegi korteri meie majja, renoveeris selle nii luksuslikult ära, ning paiskas üürile. Vist on juba väljagi üüritud. Ma pole nüüd uurinud. Mina igatahes ei raatsiks nii ilusaks renoveeritud korterit üürile anda, sest üürnikke võib olla igasuguseid, lõhuvad, ning reostavad korteri ära. Tundub, et too noormees tahtiski meie majja mitu korterit osta just väljaüürimise eesmärgil. No-jh, meile pakkus maksimum 12 000€, kuid kuna meie seas üks, või isegi 2 omanikku ei olnud nii väikese summaga nõus, siis jäigi meil see müümata.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506491229393690&width=500

Nii, et virisejad ei saa öelda, et ma ei ole midagi oma elamistingimuste parandamiseks teinud. Kogu aeg tegutsen, kuid mind takistabki see paigalseis korteri müügi asjus. Kui ma ometi saaksin siit eemale, siis saaksin vabamalt hingata ja edasi mõelda/tegutseda.

Üks inimene, kes  märkas, et mul on kontonumber blogis üleval, küsis mu käest, et kas keegi on midagi arvele kandnud ka või. Ütlesin talle, nagu asi on, et paar ülekannet tuli(mõnekümne € väärtuses). Küsis veel, et miks ma eraldi postitust ei tee ja seda aktiivsemalt ei jaga. Ütlesin talle, et just seda ma ei tahagi teha. Las see kontonumber on ainult minu blogis ja kes tunneb, et tahab mind toetada, see teeb seda, kes aga mitte, siis küsima ma ei hakka. Ümberringi on nii palju õelaid ja parastavaid inimesi ja ma ei ole praegu võimeline ennast kaitsma. Niigi igapäevaselt närv sees, et kuidas tänane päev ja öö möödub… 😦

“Hauka Laadale” ma ei jõudnudki, sest ilm oli ka sajune/tormine ja noored ka ei käinud. Pealegi teades ennast, oleksin laadal jälle kulutanud, aga just sellest ma praegu püüangi hoiduda. Igatahes Võru Linnapäevadele ma minna ei kavatse.
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506491906060289&width=500
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506490772727069&width=500