Blogimine, kui selline hakkab end…

…minu jaoks vist ammendama. Kuigi alles otsustasin, et ma pikendan oma põhiblogi(elveetsius.com), siis täna otsustasin, et ei pikenda. Kuna kustutasin Hostingeri lehel veebimajutused ka ära, siis koos elveetsiusega kustusid ka elveetsius domeeniga seotud teised lehed. Mu noorem tütargi ütles, et ta ei mõista, miks ma sadat blogi pean. Praegu jätsin alles ainult selle wordpressi tasuta domeeniga, tasuta blogi ja veel samasuguse investeerimisblogi. Need lihtsalt oma lõbuks, et kui tahan midagi jäädvustada, siis on koht, kuhu oma märkmeid jätta. Mul on ju plaan rohkem säästa ja investeerida, seega iga sent on oluline ja pole vaja neid kulutada domeeni ja veebimajutuse ostmiseks, kui samas on võimalik need asjad tasuta saada. Mõningased miinused on küll sellel tasuta variandil, aga las nad olla. Mu blogidel ei olnud nagunii eriti palju jälgijaid, et oleksin teab, mis palju reklaamide näitamise eest teeninud. Aga kui nüüd aus olla, siis eks ma sellepärast mitu blogi tegingi, et Google Adsense ja Smart AD reklaamide pealt ka midagi teenida. Varem ma isegi teenisin, kuid viimase poole aasta jooksul olen ma blogides ise väga kidakeelne olnud. Pealegi ei kirjuta ma üldsust huvitavatel teemadel ja kaua sa ikka loed ühe võõra keskealise naisterahva isiklikest asjadest. Seega otsustasingi otsi koomale tõmmata ja keskenduda asjadele, mis mulle reaalselt ka olulised ja kasulikud on.

Kui nüüd viimaste päevade sündmustest rääkida, siis sain eile väga hea diiliga kasutatud külmkapi. Minu oma oli ju juba pikemat aega katki ja koju ei saanud mingit toidukraami osta, mis vajas külmas säilitamist. Kui mu vanem tütar mulle fb.-sse kirjutas ja näitas, et Võrukate grupis müüb üks kasutatud mööblit ja tehnikat olematu hinnaga, siis tahtsin loomulikult selle 10€-se, kahe kambriga külmkapi saada. Tütar ja mu üks poegadest tõid selle mulle koju kätte. Siis olin küll nagu väike laps uut mänguasja saades. Käisin köögis mitu korda uut(minu jaoks uut) külmkappi imetlemas ja ühtlasi imestasin, kuidas müüja selle lihtsalt sümboolse summa eest ära andis. 😀 Ausõna, õhtul voodisse heiteski oli mu nägu veel naerune ja tänasin Jumalat, ning soovisin külmiku endisele omanikule kõike kõige paremat. Säästsin nüüd ju uue külmkapi ostmise raha. Eelmise külmkapi ostsin ka nagunii teise ringi poest, aga too ostetud pisike kapp maksis 100€, mitte 10€, nagu eilne, minu jaoks hinnaline leid. Nüüd ei pea ma enam sellepärast muretsema, et varsti on kevad ja suvi ja siis rikneb toidukraam veel kiiremini, kui praegu, talvel…

Olen väga väga õnnelik!

Advertisements

Täna võin öelda, et…

…mul ei ole enam alaealisi lapsi. 🙂 Sünnipäeva tähistasime “tüdrukuteõhtuna” või õigemini  päevana, sest pidasime oma nais seltskonnaga lihtsalt väikese koduse istumise. Mina, mu kaks tütart ja tütretütar. Laud oli kaetud. Minu arvates isegi liiga palju kokku ostetud ja valmistatud. Seega, teades neid, küsisin osa sööki kaasa, sest mina söön selle kindlasti ära, aga neil võib juhtuda, et jääb seisma ja siis visatakse minema. Pärast tõi vanem tütar mu koju tagasi, sest tal oli poest lasteaia jaoks vaja mingeid asju osta ja ühtlasi ostsin ma ühe võrkkotitäie puid, et elamisse natukegi soojust saaks. Tundub, et mul on toas külmem, kui õues. Kuigi ega õueski eriti soe ei ole. Igatahes olen ma sellest käigust väsinud. Kui kõht on täis, siis muutud ikka loiuks. 😀 Pilte me muidugi söögilauast ei teinud. Mul ei ole kombeks sööki pildistama hakata ja pealegi olin ma külas, mitte oma kodus, seega kui oleksingi tahtnud pilte teha, siis ei saaks ma neid nagunii avalikult üles riputada. Teise inimese kodu ei ole mul õigus eksponeerida. Ja üldse ei teinud me täna ühtegi pilti, vaid tundsime rõõmu koosolemisest. Kogu postitusele lisan ma fb memoryst leitud väljavõtted, millele täna kirjutasin ajakohase teksti juurde…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1745240038852140&width=500

Lihtsalt mõtteid!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1741692812540196&width=500
Mulle meenus fraas raamatust “Vanem õde”, kui Siina ütles Tamarale, et “Sinu ema ei tee midagi, sellepärast tal ei olegi sõpru”. Nüüd tunnen end nagu tolle Tamara ema, kellel ei ole sõpru(tõelisi sõpru), sest sõbraks olemine vajab mõlemapoolset pingutust. Mitte nii, et üks muudkui ootab oletatavate sõprade teeneid. 😉 Aga ma tunnen end ka nii hästi, sest viimaste aastate läbielamised on minus tekitanud soovi oma urgu pugeda ja oleksin väga häiritud, kui peaksin aktiivset elu elama. Kogu Võrus elatud 20 aasta jooksul ei ole ma siin enda ümber mingit sõpraderingi koondanud. Võib-olla oli see viga, sest saan iga päevaga vanemaks ja pensionärina oleks vast tore, kui eakaaslased külas käivad või teeme koos midagi. Näiteks mu naabrimemm, kes pidas 18.dal sünnipäeva. Tal olid eakaaslased ja sõbrad külas. Mina naabrinaisena ei oleks sinna seltskonda läinud, sest minu jaoks on tema sõbrad võõrad. Aga naabrimemm oli nii armas, et kostitas ka mind sünnipäevasöökidega. Ja taas ma imestan, et kuidas inimesed ikka viitsivad pidusid pidada ja kokata. Mu oma ema oli samasugune, kes vaaritas alati head-paremat, kui meil vanasti suguvõsa kokkutulekuid korraldati. Mina ei ole seda traditsiooni jätkanud…

Homme saab mu noorim laps täiealiseks ja nad planeerivad väikest istumist. Ikkagi 18 ju! 😀 Ma vihjasin tütrele naerdes, et tulge mulle autoga järgi, kui lauda istumise aeg käes on. Noh, see oli küll lõõpimisena öeldud, et tulgu mulle järgi. Loodan, et mu lapsed on mu “musta huumoriga” harjunud. Vanemast tütrest tean küll, et tema mõistab seda ja teeb isegi vahetevahel. Noorema tütre puhul ei ole ma selles eriti kindel, sest tema ju minu kõrval ei kasvanud. Aga see on nüüd minevik. 🙂 Mu pesamuna saab homme 18. 🙂
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1741473719228772&width=500
Aga vaadake! Ma olen 8 aastat oma elust facebookis veetnud. 😀