Kas tõeline armastus on ikka olemas?

Ühte tõestust võite lugeda siit.
See postitus on mul juba 2 aastat tagasi tehtud, aga ühe blogija postitust kommenteerides meenus mulle, et kunagi ammu kirjutasin selle-armastuse-teema kohta oma arvamuse.
*****
Ma hakkasin siin ühel momendil mõtlema, et mis asi on ikkagi armastus. Sellest tundest räägitakse suuri sõnu, tehakse kauneid viise jne…aga kas keegi on sellele mõelnud, et paljud suhted-abielud, kus inimesed väidavad, et armastavad, on tegelikult pigem “omandivorm”, mis pole sugugi tõeline, isetu armastus. Sest inimene väidab, et armastab teist,  ja tahab, et too teine ka teda armastaks. Ning loomulikult ei taha ta leppida sellega, kui tema “armastatu” näiteks teisele mehele või naisele “silma viskab”. Sellisel juhul ei ole see ju tõeline, isetu armastus, kui sa pole koos armastatuga õnnelik tema tegemistes, soovides. See artikkel, mille pildi ja lingi ma siia panin, on üks ehe näide, sest see mees oli ka pettunud ja tahtis sellest naisest isegi lahku minna, kuna too oli teisest mehest rase, kuid kuna see mees oma naist ikka armastas, siis sai ta endas selgusele ja andestas naisele selle eksimuse, ning nüüd kasvatavad nad koos tütart, kelle see naine sünnitas.
******

 

 See eelnev jutt oli toodud lihtsalt näitena, milline on tõeline armastus. Pahatihti aetakse armastus ja omanditunne segamini, või õigemini pannakse ühte patta.
 Kõige sellega ei taha ma öelda, et nii ongi õige, et üks muudkui eksib ja mängib enda ja kaaslase tunnetega ja teine andku kõik andeks, kuna armastab ju. Kui teineteist armastatakse, siis ei tule ka selliseid eksimusi nii tihti.
Tõeline armastus on siiski olemas!
Advertisements

Varahommikused tähelepanekud!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506783519364461&width=500
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1507094699333343&width=500
https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1506492872726859&width=500

Kuna täna olin jälle sunnitud ärkama varem, kui oleksin tahtnud, siis sättisin enda taas kohvitassiga arvuti taha-seni, kui see võimalus veel on, sest varsti ju enam pole(kui elekter välja võetakse). Igatahes rüüpan nüüdseks juba jahtunud kohvi ja mõtlen, mida ma saaksin teha, või kuhu pöörduda, et asi kiiremini liiguks. Täna oli jälle selline hommik, kus ärkasin teise korteriomaniku galopeerimise peale. Ma ei tea, kuidas inimesed üldse teistega ei arvesta! No igatahes, kui see möll ükskord lõppeb(kui korter müüdud saab), siis minu kodu uksest nii kergesti sisse ei saa. Oma kodu pean ma kohaks, mida ei lasta igaühel reostada. 😉

Aga nüüd lähen teen veel ühe kohvi, sest see ongi juba otsas…

Minu lemmikväljend!

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1350772131632268&width=500

Aga täna on ju pidupäev. Minu naistepäevamõtteid saab lugeda siit. Juba kirjutatud postitusele lisaksin, et ega ma hilisemast ajast eriti ei mäletagi, et keegi(elukaaslane) mind naistepäeva-või ükskõik, mis tähtpäeva puhul meeles pidas. Suhte algperioodil tõi küll isegi mu emale naistepäeva puhul lilled, aga mida aeg edasi, seda see tunnustamine harvemaks jäi. Ja just sellepärast, et ma ei teinud elukaaslase tahtmist, vaid nagu ülevalpool pildil kirjas, “Olen see, kes olen…”.
Ikka väike lillekimp ka. Vähemalt virtuaalne. Ja kui siia blogisse juhtuvad inimesed pahandavad, et miks ma oma juba avaldatud postitusi muudan-täiendan, siis neile vastan nagu ikka, et minu blogi, ise tean, millal ja kui palju muudan. Pealegi tulebki vahel parandusi teha, sest kiiruga postitades võib kirjavigu tekkida ja siis tuleb ju muuta…