Mulle meeldib…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F533122880396812&width=500

…mu blogi ja üldse meeldib mulle olla see, kes olen ja teha seda, mis mulle meeldib.  Egoist või? Ei, egoistid on need, kes tahavad, et teised inimesed teeksid, mida nemad tahavad. Mina püüan lihtsalt iseendaks jääda. 😛

Nokitsen siin omaette blogis vaheldumisi sellega, et püüan meeleheitlikult ahju küdema saada. Oma süü! Oleksin ikka pidanud eile puud tuppa tooma, sest otse õuest toodud poolniisked  puud ei taha kohe kuidagi tuld võtta. Aga vähemalt tõin täna jälle mitme päeva varu ära tuppa tahenema.  😛

Ahiküttega korteri miinus on see, et kui kütta ei jõua, või ei viitsi, siis istud lihtsalt külmas toas.  Teine variant on muidugi elektriline küttekeha(ka see on mul olemas), aga ma ei taha elektriradiaatoriga oma elektriarvet suureks kasvatada. Eelmise, poole kuu üürisumma koos elektri ja veega oli mul ainult 23€ sentidega. Puha tasuta elamine mu arust. Sel kuul tuleb maksta täis kuu eest ja siis jääb see summa kusagil 40-50€ kanti. Pole paha! 😛 Ja kuna ma söögiga ka ei pirtsuta, ning mingeid isusi peale kohvi pole, mis peab mul kindlasti olemas olema, siis tulen ma ilusti toime. Kui nüüd pühad ka mööda saavad ja ostlemistuhin üle läheb, siis saan jälle hakata rohkem kõrvale panema.  Lõpuks hakkas ahi ka korralikult küdema. Täna kütan niigi hiljem ahju ja minu arust tulekski edaspidi alles õhtul ahju kütta, sest kui ma hommikul kütsin, siis oli järgmiseks hommikuks tuba ikka päris jahe. Hommikuti võitlen ikka aevastamistega ja ega see nohu pole veel päriselt ära läinud, kuid tunduvalt parem on küll. Olen nüüd joonud aktiivselt sidruniga teed ja kodus püsinud.  Tegelikult ma üldse teejooja ei ole. Tee on minu jaoks mõttetu pissimaterjal. 😛 Homme ajan jalad tagumiku alt välja ja lähen käin poes, ning veel mõnes kohas, mis ma olen oma haiguse tõttu edasi lükanud. Kui keegi küsiks mu käest, et kas mul igav pole kodus, nelja seina vahel istudes, siis vastan, et ei ole. Mul on kodus ju arvuti ja internet, ning pealegi on mul kodus veel nii mõndagi teha.  😛
Üksi elamisel on see pluss, et teed siis, kui tahad. Ma pole täna isegi veel sooja sööki teinud. Peaks hakkama tegema, siis jääb jälle homseks ka.
Aga vaadake seda allpool asuvat tabelit. Mina igatahes mahun piiridesse…. 😛

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1593346510708161&width=500

Advertisements

Kuna mul on mõttekam…

…Raili blogis mitte kommenteerida ja pealegi tuleks see kommentaar väga mahukas, siis otsustasin sellelsamal teemal oma blogis kirjutada, sest see teema on mullegi tuttav. Ma nüüd täpselt ei saa aru, millises majas Railil korter on. Kas see on munitsipaalmaja(sotsiaalmaja), või on ainult mõned korterid sellest sotsiaalpinnad? Sotsiaalmaja üürnikud EI tohi neile kasutamiseks antud pinda edasi üürida. Ka ei tohi nad naabrite rahu rikkuda, alkohoolseid ega narkootilisi aineid tarvitada. Isegi lemmikloomade pidamiseks tuleb eraldi nõusolek saada. Mis ongi argumendiks, miks ma sotsiaalkorterit hea meelega ei tahaks. Siin on Tallinna sotsiaaleluruumi tingimused ja eraldamise kord. Aga ma leidsin veel Võru Valla eeskirjad ja seal on kirjutatud nii…

Seega kui see lärmitseva sotsiaalkorteri üürnik on selle korteri edasi üürinud, on ta korda rikkunud ja jääb sellest korterist ilma, ning kaotab ka võimaluse teine sots.korter saada.

Aga kui selles majas on ka tavainimeste kortereid ja nemad on korteri edasi üürinud, siis on vastutajaks nemad. Ma üldse ei saa aru, milleks see valvur siis seal majas, kui tema ei pea rahurikkujaid korrale kutsuma. Sarnaselt Railile, olen ka mina meie trepikojas, just meie korteri all asuva nn. üürikorteri lärmavatele elanikele politsei kutsunud. Ma ausalt öeldes enam ei teagi, kes on selle korteri omanik, sest uued “näod” seal korteris vahetuvad väga tihti. Ükskord kutsusin öösel kell kaks sinna politsei, sest laps selles korteris nuttis ja korteris lärmati, muusika mängis ja paugutati uksi. Kutsusin anonüümselt, ehk ütlesin politseisse helistades lihtsalt, et all korteris on lärm ja laps karjub. Ei taha ju see pealekaebaja ka olla. Politsei tuli ja saatis seltskonna lõbutsejaid laiali. Politsei on meie trepikojas ikka väga sagedane külaline, sest kahjuks olen sunnitud ka oma korterisse politsei kutsuma. Olen politseile ja ohvriabitöötajale isegi öelnud, et ma hakkan lähenemiskeeldu taotlema. Selle peale naeris too kaasüüriline, et “Kuidas sa selle lähenemiskeelu kavatsed saada, kui temal on samasugune õigus siin korteris elada/olla, kui minulgi”. See ju probleem ongi, et korter on samamoodi ka tema omand, nagu meie, teiste omandki.

Ei tahtnud täna üldse viriseda, sest varsti kontserdile minek. Täna esineb Võru Kandle Aias “Laula mu laulu” Suvetuur ja mul seisab ja ootab see kontserdipilet juba emadepäevast saati. Eile tütar tuletaski mulle meelde, et “vaata, et sa siis lähed”. Ta ju teab, et ma pole eriline üritustel käija. 😀 Lähen ikka loomulikult ja püüan end taltsutada, sest teades enda emotsionaalsust, hakkan ilusate laulude ajal nagunii pisaraid valama. Kolm korda olen fb loosimängudes teatripileteid võiduks saanud ja neil kordadel läksid küll silmad märjaks.  😀