Minu tütretütre sünnipäevapidu Kratikeskuses

Kuna mu tütretütar Emma sai 22.jaanuaril 5 aastaseks ja see on nagu esimene juubel, siis otsustasid tema vanemad, et peavad sünnipäevapeo sel laupäeval, 27.jaanuaril laste mängutoas. Valituks osutus “Kratikeskus“. Emma kutsus peole oma lasteaiarühma tüdrukud ja peale selle olid külalisteks väljaspoolt lasteaiarühma sõbrad ja sugulased. Imestasin isegi, et neid lapsi nii palju oli kutsutud. Tütar ja Emma teine vanaema olid mõelnud snäkilaua peale ka ja tort(Elsa teemaline) oli tellitud. Lasteaiarühma lapsed toodi kohale kella 14-ks ja järgi pidi neile tuldama kolme tunni pärast, ehk kell 17. Vanemad ise peole ei jäänud. Suurtest olid peol ainult sugulased ja sõbrad. Lapsed möllasid muidugi mänguväljakul ja suuremad tegid aega parajaks piljardilaua juures. Ma muidugi tegin ajaviiteks pilte ka oma telefoniga, kuid enamus pilte on kõik nii udused, et blogisse ei sobi neid küll panna. Mõned pildid saatis mulle Emma issi, millest ma paar pilti siia postitan. Ka nelikute sõbrapildi. Mu tütar ja tema 3 sõbrannat. Nad olid juba enne kooli tuttavad ja siiamaani on väga ühtehoidvad. Nimetan neid ikka “Kuldseks nelikuks”. 😀 Minu arust on sellised pikaajalised, kestvad sõbrasuhted armsad. Mul tuli isegi pisar silma, kui neid seal pingil koos istumas nägin. Samamoodi on Emma oma emme sõbrannade lastega sõber. Nagu näha, siis kingilaud on lookas. 😀 Aga kuidas sa ütled külalistele, et ärge asju tooge, vaid ümbrik. 😛 Tore pidu oli. Loodan, et Emma ise ja tema külalised jäid ka rahule. 🙂

PS! Kuna sain ühelt blogikülastajalt märkuse, et Emma külalistest pilte ilma luba küsimata üles panin, siis võtsin need pildid maha.

 

 

 

Advertisements

Täna on pidupäev…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felveetsius%2Fposts%2F561044574271309&width=500

…sest mu esimesel ja praeguseks ainukesel lapselapsel täitus viies eluaasta. 🙂

Mäletan seda päeva hästi, sest tegelikult sattus mu tütar 21.sel valudega haiglasse, kuna tähtaeg oli vist alles 9.veebruaril. Kui ma 22.-dal tütart Võru haiglasse vaatama läksin, siis arvas ta, et vist lastakse ta koju ära. Ise kõndis ebamugavustundega wc vahet ja kui ta sealt väljus, siis ütlesin talle, et “vaata end, sul veed juba nirisevad”. Läksin personali juurde ja ütlesin, et veed ju juba lekivad, minu arust hakkab küll täna sünnitama. Siis viidi ta pukki ülevaatusele ja pandi sünnitegevust kiirendavad ravimid peale. Tütre elukaaslane tuli ka mingil ajal uuesti haiglasse(neil ei olnud perepalat, vaid seesama väike palat jäigi kogu haiglas oleku ajaks, kuhu mu tütar eelmisel päeval paigutati) ja arstid ütlesid, et ainult üks jäägu tütrele toeks haiglasse. Seega läksin ma koju ja ütlesin tütre elukaaslasele, et teatagu kohe, kui laps on sündinud. Ma ise ei oleks nagunii tahtnud sünnituse juures olla, sest ma ei talu verd ja pealegi ei saanud ma lapse isalt seda võimalust-oma lapse sünni juures viibida-ära võtta. Tänaseks on see pisike ime juba 5 aastane. 🙂

Avapildil on ta mamma ja papa juures maal(isapoolsed vanavanemad).

Ei ole ma…

https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Felve.riisa%2Fposts%2F1522185701157576&width=500 …kusagile kadunud. Sain vahepeal isegi aasta vanemaks. Täna kasutan jälle juhust arvutis olla ja telefoni laadida, sest kodus seda teha ei saa. Seega otsin muid võimalusi, kus netis saaksin käia. Homseks on plaan Võru linna ühissauna minna, sest kord nädalas tahaks end ikka üleni puhtaks küürida. Noh, kulukas selline elu küll on, aga mis […]